"Pole hullu, siis tulevad ju uued hambad…" –  seda arvavad sageli nii lapsed kui ka täiskasvanud, kui piimahammas tuleb varakult eemaldada. Kas piimahambad on tõesti vähem olulised?

Laste hambaravi reaalsus täna on lugematud hambaaugud, põletikulised igemed ja piimahammaste varajane eemaldamine. Laste hammaste ravimine üldnarkoosis on viimastel aastatel kasvav trend. Miks tuhanded vanemad panevad oma lapsed sellisesse olukorda? Ehk saame süüdistada ajapuudust, maiustusi ja ahvatlevaid reklaame, kuid on ka neid, kes süüdistavad selles lapsi. Kes täpselt on vastutav – vanemad, lapsed või äkki hoopis hambaarstid.

Vanemate teadmatus võib põhjustada lapsel probleeme kõne arenguga, vale lõualuu asendi, esteetilisi probleeme, mis võivad omakorda kahjustada lapse enesehinnangut, kuid kõige hullem – isegi süsteemseid haigusi! Vaatame, miks on nii oluline hoida piimahambad tervena? 

Piimahambad hakkavad lõikuma juba lapse esimesel eluaastal. Umbes 6 aasta vanuselt hakkavad need asenduma jäävhammastega. Viimased piimahambad vahetuvad alles 11-13-aastaselt, mistõttu enneaegselt kaotatud piimahammas võib mitte ainult tekitada aastateks ebamugavustunnet, vaid põhjustada ka jäävhammaste vale asendi ja vale hambumuse. Hammast ümbritsev sidekude ei ole lastel veel nii arenenud kui täiskasvanutel, mistõttu hambaaugust tekkinud põletik levib palju kiiremini ja laiemalt. Tuleb meeles pidada, et piimahammaste all luus on jäävhammaste algmed. Piimahamba juurealune põletik võib seega põhjustada nii suurt valu kui kahjustada ka jäävhamba alget. Sageli on piimahamba kaariesekahjustus nii sügav, et on võimatu hammast päästa ja see tuleb eemaldada. Liialt vara ära tõmmatud piimahambad põhjustavad hambumuse muutumist – jäävhambad liiguvad tühja koha poole, põhjustades hammaste kuhjumist, mis omakorda mõjutab kogu lõualuu kasvu. Lapsel on raskusi söömise ja häälikute hääldamisega. Selles eas areneb aju kõnekeskus, mistõttu tekkinud kõnedefektid võivad jääda kogu ülejäänud eluks.

Hambaarstid kuulevad vanematelt sageli, et lapse hambaid pestakse hoolsalt, kuid sellest pole kasu, sest hambaauke tekib ikka palju  – arvatakse, et põhjus on pärilikkuses ja vanemad süüdistavad geene. Paraku on see müüt. Kuigi laps arvab, et suus elavad väikesed koletised, kes ehitavad hambasse maja, peaks lapsevanem aru saama, et kaaries areneb halva hügieeni ja kahjulike toitumisharjumuste tõttu. Hambakatus elavad miljonid bakterid kasutavad oma elutegevuseks süsivesikuid, mille lagundamise tulemusena tekivad jääkproduktina happed, mis demineraliseerivad hamba kõvakude, viies hambaaukude tekkeni.

Ainus viis protsessi peatada on regulaarne ja õige hammaste harjamine! Kuni 12-aastastel lastel tuleks hammaste pesul silm peal hoida ning vajadusel abistada ja juhendada. Väikelapse hambad peaks kindlasti täiskasvanu üle pesema. Lapse tähelepanu pikalt ühel tegevusel hoida on üsna keeruline, kuid on oluline temas huvi tekitada ja motiveerida, et kujuneks välja hea harjumus kogu eluks.

Kui me tahame, et meie lapsest saaks muusik, teeme oma parima, et tagada lapsele hea muusikainstrument ja igapäevane harjutamine. Kui me tahame, et meie lapsest saaks sportlane, motiveerime teda regulaarselt trennis käima hea treeneri käe all. Edu võti on kvaliteetne instrument, harjutamise sagedus ja järjekindlus. Sama kehtib ka hammaste puhul – regulaarne harjamine hea hambaharjaga ja oskuslik juhendamine tagab lapsele kauni naeratuse, selge häälduse ning tervisliku harjumuse terveks eluks!

Allikas: Philips.ee blogipostitus, www.philips.ee/c-e/blog/suuhugieen/miks-tuleb-hoolitseda-piimahammaste-eest.html